al-lĕvio
āvi, ātum, 1, v. a.
I.
to make light, to lighten.
I.
Lit.: ut (navis) alleviaretur ab eis, Vulg. Jonas, 1, 5; ib. Act. 27, 38.—
II.
Trop., to raise up, relieve: alleviabit eum Dominus, Vulg. Jac. 5, 15: curas alicui, Just. Nov. Const. 13.—Spec.: alleviata est terra Zabulon, Vulg. Isa. 9, 1.